Tasakaalus juhtimislaud (3)
Tasakaalustatud mõõtmismudel (Balanced Scorecard, BSC) võeti kasutusele 1990. aastatel, mil orienteeruti üha enam eesmärkide realiseerimisele ja töötulemuste hindamisele. Suure panuse sellesse andsid Robert Kaplan ja David Norton.
BCS on näitajate süsteem, mis annab organisatsiooni tervikliku pildi, põhinedes valdavalt tulemusnäitajatele.
Robert S. Kaplan and David Norton
hbr.org/authors/kaplan-norton
BCS teooria loojad väidavad, et mida mõõdad, seda ka saad. Seetõttu on vaja paika panna õige ja tasakaalustatud mõõdikute süsteem, mis aitaks organisatsiooni strateegiat selgelt välja tuua ja muuta selle konkreetseks tegevuseks ning annaks organisatsiooni seisundist ja tulevikust tervikliku pildi.
BCS eesmärkideks on tagada organisatsiooni majandusalane edukus, juhtida tõhusalt muudatusi, hinnata allüksuste ja töötajate edukust ning rakendada nende hüvitamiseks sobivat ja motiveerivat hüvitussüsteemi.
BCS on näitajate süsteem, mis annab organisatsiooni tervikliku pildi, põhinedes valdavalt tulemusnäitajatele.
Robert S. Kaplan and David Norton
hbr.org/authors/kaplan-norton
BCS teooria loojad väidavad, et mida mõõdad, seda ka saad. Seetõttu on vaja paika panna õige ja tasakaalustatud mõõdikute süsteem, mis aitaks organisatsiooni strateegiat selgelt välja tuua ja muuta selle konkreetseks tegevuseks ning annaks organisatsiooni seisundist ja tulevikust tervikliku pildi.
BCS eesmärkideks on tagada organisatsiooni majandusalane edukus, juhtida tõhusalt muudatusi, hinnata allüksuste ja töötajate edukust ning rakendada nende hüvitamiseks sobivat ja motiveerivat hüvitussüsteemi.
Kvaliteediorientatsiooniga juhtimine (4)
Kvaliteedijuhtimine on ettevõtte eesmärkide saavutamine läbi protsessikeskse juhtimise, mille tulemusena kindlustatakse toodete ja teenuste pidev kvaliteeditaseme paranemine. Kvaliteedijuhtimine sisaldab kõiki juhtimisalaseid tegevusi, mis määravad kvaliteedipoliitika, eesmärgid ja kohustused ning teostavad need kvaliteedisüsteemi raames kvaliteediplaneerimise, kvaliteediohje, kvaliteeditagamise ja kvaliteediparenduse abil. Kvaliteedijuhtimine on kõigi juhtimistasandite kohustus ja selle teostamine hõlmab organisatsiooni kõiki töötajaid.
Walter A.Shewhart
en.wikipedia.org/wiki/Walter_A._Shewhart
Kuigi toodete ja teenuste kvaliteedile pöörati tähelepanu juba antiikajal, peetakse kvaliteedijuhtimise kujunemise alguseks 20. sajandi algust. Kuni selle ajani valmistas enamasti toote algusest lõpuni üks inimene, kes kujundas oma toote kvaliteedi ja vastutas selle eest. Seoses tööjaotuse ja tootmismahtude suurenemisega nn. tööstusrevolutsiooni käigus, tekkis ka suurem vajadus toodangu kvaliteedi jälgimiseks.
Esmalt hakkasid konkreetsete tööoperatsioonide sooritamist tööliste poolt otseselt jälgima ülevaatajad, kes vastutasid kvaliteedi eest oma valdkonnas. Et aga tooted ja ka protsessid muutusid üha keerulisemaks ning kasvasid ka tootmismahud, muutus järjest raskemaks iga töötaja töösoorituse vahetu jälgimine. Nii hakati 20. sajandi alguses toodangu kvaliteeti kontrollima teatud operatsioonide sooritamise järel, võrreldes pooltoodet või juba valmistoodet varem kindlaks määratud standardiga. Tooted, mis ei vastanud nõuetele kõrvaldati ja võimaluse korral saadeti ümbertöötlemisele.
Tugevama aluse kvaliteedijuhtimise arengule pani 1924. aastal Walter Shewhart USA kompaniist Bell Telephone Laboraties, kes tõi kvaliteedijuhtimisse statistilised kontrollmeetodid. Peale statistilise protsessi kontrolli metoodika väljatöötamist USA-s, hakkas domineerima praktilise kvaliteedijuhtimise arendamisel Jaapan.
Uus suurem muutus kvaliteedijuhtimise arengus toimus 20. sajandi keskel, kui hakati tähtsustama kvaliteedi rolli kõigis ettevõtte osakondades, mitte ainult kvaliteedi kontrolli e. inspekteerimisüksustes. Sel perioodil töötati välja nulldefekti kontseptsioon (concept of zero defects), esimesed kvaliteeditagamise metoodikad. Jaapanist sai alguse ka kvaliteediringide idee.
Kogu varasem kvaliteedialase tegevuse arendamine lõi aluse 1970. aastatel tervikliku kvaliteediohje kontseptsiooni väljatöötamisele Jaapanis ja kümmekond aastat hiljem ka tervikliku kvaliteedijuhtimise (TQM) kontseptsioonile USA-s ja Euroopas.
Walter A.Shewhart
en.wikipedia.org/wiki/Walter_A._Shewhart
Kuigi toodete ja teenuste kvaliteedile pöörati tähelepanu juba antiikajal, peetakse kvaliteedijuhtimise kujunemise alguseks 20. sajandi algust. Kuni selle ajani valmistas enamasti toote algusest lõpuni üks inimene, kes kujundas oma toote kvaliteedi ja vastutas selle eest. Seoses tööjaotuse ja tootmismahtude suurenemisega nn. tööstusrevolutsiooni käigus, tekkis ka suurem vajadus toodangu kvaliteedi jälgimiseks.
Esmalt hakkasid konkreetsete tööoperatsioonide sooritamist tööliste poolt otseselt jälgima ülevaatajad, kes vastutasid kvaliteedi eest oma valdkonnas. Et aga tooted ja ka protsessid muutusid üha keerulisemaks ning kasvasid ka tootmismahud, muutus järjest raskemaks iga töötaja töösoorituse vahetu jälgimine. Nii hakati 20. sajandi alguses toodangu kvaliteeti kontrollima teatud operatsioonide sooritamise järel, võrreldes pooltoodet või juba valmistoodet varem kindlaks määratud standardiga. Tooted, mis ei vastanud nõuetele kõrvaldati ja võimaluse korral saadeti ümbertöötlemisele.
Tugevama aluse kvaliteedijuhtimise arengule pani 1924. aastal Walter Shewhart USA kompaniist Bell Telephone Laboraties, kes tõi kvaliteedijuhtimisse statistilised kontrollmeetodid. Peale statistilise protsessi kontrolli metoodika väljatöötamist USA-s, hakkas domineerima praktilise kvaliteedijuhtimise arendamisel Jaapan.
Uus suurem muutus kvaliteedijuhtimise arengus toimus 20. sajandi keskel, kui hakati tähtsustama kvaliteedi rolli kõigis ettevõtte osakondades, mitte ainult kvaliteedi kontrolli e. inspekteerimisüksustes. Sel perioodil töötati välja nulldefekti kontseptsioon (concept of zero defects), esimesed kvaliteeditagamise metoodikad. Jaapanist sai alguse ka kvaliteediringide idee.
Kogu varasem kvaliteedialase tegevuse arendamine lõi aluse 1970. aastatel tervikliku kvaliteediohje kontseptsiooni väljatöötamisele Jaapanis ja kümmekond aastat hiljem ka tervikliku kvaliteedijuhtimise (TQM) kontseptsioonile USA-s ja Euroopas.
