Juhtimise neoklassikalised teooriad
Neoklassikaline juhtimisteooria hakkas arenema 1920. aastatel ning selle koolkonna (konkreetselt inimsuhete juhtimise koolkond) rajajateks on Elton Mayo, Mary Parker Follett jt. Nende teooriatele tuginedes loodi hiljem (1950-60 aastatel) motivatsiooniteooriad, mille rajajateks on Abraham Maslow, Douglas McGregor jt ning mida hakati nimetama inimressursside juhtimiseks.
Neoklassikalise koolkonna erinevus klassikalistest seisneb eelkõige selles, et tema keskseks uurimisobjektiks on inimene, kui organisatsiooni aktiivne liige. Neoklassikaliste juhtimisteooriate koolkondade esindajad kritiseerisid klassikalise juhtimisteooria liialt kitsast tööjaotuse käsitlust, kuna see pakub inimesele vähe tööalast rahuldust.
Neoklassikalise koolkonna erinevus klassikalistest seisneb eelkõige selles, et tema keskseks uurimisobjektiks on inimene, kui organisatsiooni aktiivne liige. Neoklassikaliste juhtimisteooriate koolkondade esindajad kritiseerisid klassikalise juhtimisteooria liialt kitsast tööjaotuse käsitlust, kuna see pakub inimesele vähe tööalast rahuldust.
Inimsuhete juhtimise teooria (1)
Neoklassikalise koolkonna üks rajajatest Mary Parker Follett (1868-1933) ühendas teadusliku juhtimise ja sotsiaalpsühholoogia ning propageeris selliseid väärtusi, nagu professionaalsus, demokraatia ja koostöö. Samuti töötas ta välja eestvedamise kontseptsiooni, mille all mõistis meeskonnatööd, kus juht tajub oma rolli eelkõige koostöös teistega.
Follett teooria tugines integratsiooni kontseptsioonil, s.t. grupi liikmete erinevuste harmoonilisel ühtesulatamisel eesmärgiga saavutada kõigile vastuvõetav tulemus. Juhi ülesanne on tema teooria järgi seda integratsiooniprotsessi juhtida.
Mary Parker Follett
en.wikipedia.org/wiki/Mary_Parker_Follett
Juhid, kes püüavad domineerida grupi üle, et saavutada etteantud eesmärkide täitmist, tavaliselt ebaõnnestuvad. Seega, Follett mõistis juhtimise all meeskonnatööd, kus juhi roll on eelkõige alluvatega koostöö tegemine. Ta eristas kahte mõjuvõimu tüüpi: võim koos teistega (power with) ja võim teiste üle (power over). Ta väitis, et tööstuslikes organisatsioonides on võimalik omavahel ühendada töötajate ja juhtkonna huvid.
Mary Parker Follett ideed leiavad tänapäeva organisatsiooniteooriates üha enam tunnustamist
Follett teooria tugines integratsiooni kontseptsioonil, s.t. grupi liikmete erinevuste harmoonilisel ühtesulatamisel eesmärgiga saavutada kõigile vastuvõetav tulemus. Juhi ülesanne on tema teooria järgi seda integratsiooniprotsessi juhtida.
Mary Parker Follett
en.wikipedia.org/wiki/Mary_Parker_Follett
Juhid, kes püüavad domineerida grupi üle, et saavutada etteantud eesmärkide täitmist, tavaliselt ebaõnnestuvad. Seega, Follett mõistis juhtimise all meeskonnatööd, kus juhi roll on eelkõige alluvatega koostöö tegemine. Ta eristas kahte mõjuvõimu tüüpi: võim koos teistega (power with) ja võim teiste üle (power over). Ta väitis, et tööstuslikes organisatsioonides on võimalik omavahel ühendada töötajate ja juhtkonna huvid.
Mary Parker Follett ideed leiavad tänapäeva organisatsiooniteooriates üha enam tunnustamist
Inimesuhete juhtimise teooria (2)
Elton Mayo (1880-1949) peetakse inimsuhete koolkonna tunnustatumaks esindajaks. Mayo keskendus oma uuringutes ergonoomilistele aspektidele, püüdes nende täiustamisega tõsta tööliste tööviljakust. Mayo avastas, et töötajate tööviljakusele lisaks töö- ja palgatingimustele avaldab mõju ka töötajatele osutatud tähelepanu, mis motiveerib neid paremini töötama. (hiljem hakati seda nimetama Hawthorne'I efektiks).
Elton Mayo
www.library.hbs.edu/hc/hawthorne/04.html
Mayo määras kindlaks tegurid mis mõjutavad indiviidi tegevust tööprotsessis:
- grupiprotsessid;
- töötajate individuaalse omadused;
- erinevad juhtimisstiilid;
- juhi suhtlemisvilumused ja -oskused;
- sotsiaalsed suhted.
