Administratiivne juhtimisteooria
Administratiivne koolkond hakkas uurima 20. sajandi algul organisatsioonisiseseid seoseid ja ülesehitust. Nimetatud koolkond lõi aluse hilisema organisatsiooniteooria arenguks.
Administratiivse koolkonna rajajaks loetakse prantsuse söetöösturit ja juhtimisteoreetikut Henry Fayol'i (1841-1925).
Henri Fayol
en.wikipedia.org/wiki/Henri_Fayol
Henry Fayoli suurimaks panuseks loetakse juhtimise põhifunktsioonide ja juhtimispõhimõtete väljatöötamist.
Fayoli juhtimise funktsioonid:
- Planeerimine, millega juht määrab tegevuskäigu ja otsused;
- Organiseerimine, millega määratakse ülesanded ja võimusuhted. Selle osategevusega luuakse masinate, materjalide ja inimeste niisugune kombinatsioon, mis tagab planeeritud tegevuse;
- Käsutamine. Juhid peavad tagama alluvatega kahepoolse suhtlemise, pidevalt hindama organisatsiooni struktuuri ja oma alluvate tegevust ning vajadusel tegema kõhklemata muutusi või saamatud alluvad vallandama;
- Koordineerimine hõlmab tegevusi, mis seovad üksiktegevused tervikuks ja suunavad need üldiste eesmärkide täitmisele;
- Kontroll tähendab tegevuse vastavuse tagamist plaaniga.
Lisaks töötas Henri Fayol välja ka 14 juhtimise printsiipi.
Fayoli juhtimispõhimõtted:
- tööjaotus;
- võim ja vastutus;
- distsipliin;
- käsuliini ühtsus;
- tegevussuuna ühtsus;
- üksikhuvide allutamine üldistele;
- personali õige töötasustamine;
- tsentraliseerimine;
- alluvusahel;
- kord organisatsiooni ülesehituses;
- õiglus alluvatega suhtlemisel;
- personali stabiilsus;
- initsiatiiv;
- meeskonnatöö vaim.
Fayol rõhutas esimesena, et juhtimisprintsiibid on universaalsed - need põhimõtted on rakendatavad erinevates organisatsiooni tüüpides - nii suurtes kui väikestes organisatsioonides, nii eraettevõtetes kui avalik-õiguslikes asutustes.