Administratiivne juhtimisteooria
![Picture](/uploads/1/6/8/2/16825006/8524047.jpg?141)
Administratiivne koolkond hakkas uurima 20. sajandi algul organisatsioonisiseseid seoseid ja ülesehitust. Nimetatud koolkond lõi aluse hilisema organisatsiooniteooria arenguks.
Administratiivse koolkonna rajajaks loetakse prantsuse söetöösturit ja juhtimisteoreetikut Henry Fayol'i (1841-1925).
Henri Fayol
en.wikipedia.org/wiki/Henri_Fayol
Henry Fayoli suurimaks panuseks loetakse juhtimise põhifunktsioonide ja juhtimispõhimõtete väljatöötamist.
Fayoli juhtimise funktsioonid:
- Planeerimine, millega juht määrab tegevuskäigu ja otsused;
- Organiseerimine, millega määratakse ülesanded ja võimusuhted. Selle osategevusega luuakse masinate, materjalide ja inimeste niisugune kombinatsioon, mis tagab planeeritud tegevuse;
- Käsutamine. Juhid peavad tagama alluvatega kahepoolse suhtlemise, pidevalt hindama organisatsiooni struktuuri ja oma alluvate tegevust ning vajadusel tegema kõhklemata muutusi või saamatud alluvad vallandama;
- Koordineerimine hõlmab tegevusi, mis seovad üksiktegevused tervikuks ja suunavad need üldiste eesmärkide täitmisele;
- Kontroll tähendab tegevuse vastavuse tagamist plaaniga.
Lisaks töötas Henri Fayol välja ka 14 juhtimise printsiipi.
Fayoli juhtimispõhimõtted:
- tööjaotus;
- võim ja vastutus;
- distsipliin;
- käsuliini ühtsus;
- tegevussuuna ühtsus;
- üksikhuvide allutamine üldistele;
- personali õige töötasustamine;
- tsentraliseerimine;
- alluvusahel;
- kord organisatsiooni ülesehituses;
- õiglus alluvatega suhtlemisel;
- personali stabiilsus;
- initsiatiiv;
- meeskonnatöö vaim.
Fayol rõhutas esimesena, et juhtimisprintsiibid on universaalsed - need põhimõtted on rakendatavad erinevates organisatsiooni tüüpides - nii suurtes kui väikestes organisatsioonides, nii eraettevõtetes kui avalik-õiguslikes asutustes.