Juhtimise kvantitatiivsed teooriad
Juhtimise kvantitatiivsed teooriad hakkasid levima II maailmasõja ajal, mil Inglise ja USA armeedel oli vaja tõhustada oma vägede varustamist ressurssidega. Juhtimise kvantitatiivsete meetodite rakendamisel kasutatakse matemaatikat, statistikat ja informatsiooni, mis aitab teha õigeid otsuseid.
Enamlevinud juhtimise kvantitatiivseteks teooriateks on:
Operatsioonide juhtimine (1)
Operatsioonide juhtimine on juhtimise funktsioon, mida kasutatakse eelkõige tootmise juhtimisel. Operatsioonide juhtimise raames selgitatakse välja uuritava valdkonna tegurid ja asjaolud ning seostatakse neid eesmärgist lähtuvalt parimal viisil.
Operatsiooniline juhtimine käsitleb operatsioonis teostavaid protsesse koosnevana erinevatest operatsioonidest ehk tegevustest, mis aitavad kaasa eesmärgi täitmisele. Tegevused võivad olla seotud:
• toodete ja toote moodulite valmistamisega;
• teenindamisega;
• töötlemisega;
• tootmisprotsessi, tarnimisprotsessi, varustamisprotsessi kaardistamisega jne.
Et operatsioone edukalt teostada on vaja informatsiooni, mis annaks vastuse sellistele küsimustele nagu:
• mida teha, kuidas teha, millal teha, kuipalju teha;
• turu nõudlus, selle dünaamika;
• tootmisvõimsus ja selle suurendamine jne.
informatsioon liigub organisatsioonis:
• töögrupi või üksuse sees;
• töögruppide või üksuse vahel.
Operatsiooniline juhtimine on seega väga tihedalt seotud infosüsteemide küsimusega.
Infosüsteemidega juhtimine (2)
Infosüsteemi võib käsitleda kui info kogumise, säilitamise, töötlemise, jaotamise ja kasutamise süsteemi.
Infosüsteemidega juhtimise raames kasutatakse juhtimisotsuste tegemiseks olulisel määral arvuteid. Taolised süsteemid töötlevad algandmeid ja võimaldavad saada konkreetseid arvulisi hinnanguid organisatsiooni tegevuse jaoks oluliste valdkondade kohta.
Organisatsioonis oleva info kaardistamiseks kasutatakse infomudelit, mis paikneb oma loogilisel tasandil ärimudelite ja andmemudelite vahel. Info arhitektuuri kaardistamisega määratakse aga lisaks infole informatsiooni tekke allikad, väärtused, struktuur, tarbijad, edastuskanalid, töötlemisvajadused, säilitamine, kaitsmine ja ka hävitamine. (Tamberg 2012)
Informatsiooni eesmärk ja tähendus organisatsioonis määratakse äri tasandil. Seega tuleks vaadelda informatsiooni vajadust ja tekkimist protsesside lõikes. Nii on loogiline, et protsessi omanik on ka ühtlasi informatsiooni omanik, mis selle protsessi käigus tekib, või mis mujalt hankides oluliste seostega rikastatakse.
Enamlevinud juhtimise kvantitatiivseteks teooriateks on:
- operatsioonide juhtimine;
- infosüsteemidega juhtimine.
Operatsioonide juhtimine (1)
Operatsioonide juhtimine on juhtimise funktsioon, mida kasutatakse eelkõige tootmise juhtimisel. Operatsioonide juhtimise raames selgitatakse välja uuritava valdkonna tegurid ja asjaolud ning seostatakse neid eesmärgist lähtuvalt parimal viisil.
Operatsiooniline juhtimine käsitleb operatsioonis teostavaid protsesse koosnevana erinevatest operatsioonidest ehk tegevustest, mis aitavad kaasa eesmärgi täitmisele. Tegevused võivad olla seotud:
• toodete ja toote moodulite valmistamisega;
• teenindamisega;
• töötlemisega;
• tootmisprotsessi, tarnimisprotsessi, varustamisprotsessi kaardistamisega jne.
Et operatsioone edukalt teostada on vaja informatsiooni, mis annaks vastuse sellistele küsimustele nagu:
• mida teha, kuidas teha, millal teha, kuipalju teha;
• turu nõudlus, selle dünaamika;
• tootmisvõimsus ja selle suurendamine jne.
informatsioon liigub organisatsioonis:
• töögrupi või üksuse sees;
• töögruppide või üksuse vahel.
Operatsiooniline juhtimine on seega väga tihedalt seotud infosüsteemide küsimusega.
Infosüsteemidega juhtimine (2)
Infosüsteemi võib käsitleda kui info kogumise, säilitamise, töötlemise, jaotamise ja kasutamise süsteemi.
Infosüsteemidega juhtimise raames kasutatakse juhtimisotsuste tegemiseks olulisel määral arvuteid. Taolised süsteemid töötlevad algandmeid ja võimaldavad saada konkreetseid arvulisi hinnanguid organisatsiooni tegevuse jaoks oluliste valdkondade kohta.
Organisatsioonis oleva info kaardistamiseks kasutatakse infomudelit, mis paikneb oma loogilisel tasandil ärimudelite ja andmemudelite vahel. Info arhitektuuri kaardistamisega määratakse aga lisaks infole informatsiooni tekke allikad, väärtused, struktuur, tarbijad, edastuskanalid, töötlemisvajadused, säilitamine, kaitsmine ja ka hävitamine. (Tamberg 2012)
Informatsiooni eesmärk ja tähendus organisatsioonis määratakse äri tasandil. Seega tuleks vaadelda informatsiooni vajadust ja tekkimist protsesside lõikes. Nii on loogiline, et protsessi omanik on ka ühtlasi informatsiooni omanik, mis selle protsessi käigus tekib, või mis mujalt hankides oluliste seostega rikastatakse.
