Kaasaegsed juhtimisteooriad
Kaasaegsed juhtimisteooria käsitlused on välja kasvanud varasemate juhtimisteooriate käsitluste kriitikast ja juhtimisteadlaste soovist erinevaid käsitlusi omavahel ühendada.
Kaasaegsete juhtimisteooriad jagunevad:
Kaasaegsete juhtimisteooriad jagunevad:
- süsteemiteooria
- terviklik kvaliteedijuhtimine
- eesmärgiline juhtimine
Süsteemiteooria (1)
Süsteemiteooria üks rajajaid on West Churchman (1957). Süsteemiteooriad rõhutavad organisatsiooni terviklikkust, mistõttu seda ei saa osade kaupa vaadelda. Süsteem on koos toimivate osade ühtne tervik, kus igal osal on terviku jaoks täita oma konkreetsed ülesanded.
Süsteemiteooriad põhinevad organisatsiooni sisendite ja väljundite fikseerimisel ning omavaheliste seoste välja toomisel. Edukuse mõõdupuuks on töötulemused, mille kindlaksmääramisel tuginetakse protsessidele, toodetele või mingile konkreetsele tegevusele.
West Churchman
en.wikipedia.org/wiki/C._West_Churchman
Süsteemiteooriad põhinevad organisatsiooni sisendite ja väljundite fikseerimisel ning omavaheliste seoste välja toomisel. Edukuse mõõdupuuks on töötulemused, mille kindlaksmääramisel tuginetakse protsessidele, toodetele või mingile konkreetsele tegevusele.
West Churchman
en.wikipedia.org/wiki/C._West_Churchman
Eesmärgiline juhtimine (2)
Eesmärgiline juhtimine on oluliseks juhtimisteooriaks, mis sai alguse möödunud sajandi keskel ning selle autoriteks loetakse eelkõige Douglas McGregorit ja Peter Druckerit. Eesmärgilise juhtimise baasil kujunesid hiljem välja tema mitmed edasiarendused, sh tulemusjuhtimine ja tasakaalustatud mõõtmismudel.
Peter Drucker
en.wikipedia.org/wiki/Peter_Drucker
Eesmärgiline juhtimine kujutab endast tegutsemisviisi organisatsioonis, mille käigus üksteisega seotud organisatsiooni allüksused ja töötajad määravad kindlaks ning ühildavad oma eesmärgid ühise põhieesmärgi saavutamise nimel, kasutades selleks koostööd (Türk, 2001).
Vaadeldav teooria keskendub peamiselt lõpptulemustele. Meetodi rakendamine eeldab aga püstitatud eesmärkide realiseerimise hindamist, mistõttu eesmärgid peavad olema konkreetsed, formaliseeritud ja mõõdetavad.
